Kui ükskord algab kevad,
oravaemal on sündimas pojad.
Kuskil kaugel on väikene onu,
kes arvab end olema suur,
temast saanud rumaluse kurjajuur.
Nii muuseas ka emad lastega
on talle vaid kahuriliha.
Pea asjaks ta haiglane võimu iha.
***
Kui ükskord algab kevad.
ja põldudel tõuseb võrseid,
näen kõikjal tankide korjuseid
ja mudaseid roomiku jälgi.
Ja see, mis on peidetud mulla all
ma isegi teada ei taha.
Kõik, mis elus,
on trambitud julmalt maha.
***
Kui ükskord algab kevad,
lõoke laulab kesal, ehitab pesa.
Majad varjudena ujuvad rusudes.
See oli ju meie kodu, meie Ukraina.
Ei ole meil paremat paika ja tahtmist
kuskile kaugele minna,
sest süda veaks meid ikka koju
sinna rusudest tõusvasse, õitsvasse linna.
***
Kui ükskord algab kevad
ja räästad tilguvad vihmavett,
sõduri emal on silmas pisar,
ta silitab langenud poja kätt.
Süda on muutunud külmaks,
lõplikult valus on ta hüvastijätt.
Kui need kehad on muutunud mullaks,
kes räägiks siis olnust tõtt.
***
Kui ükskord algab kevad,
kas maailm saab olla endine?
Kui oleme vaadanud kaugelt,
laiutanud käsi, rääkinud ja rääkinud,
mis sest, et märjad on lauged.
Kuid see kõik.. see kõik,
jumal tänatud
veel siiski meist on väga kaugel.
***
Kui ükskord algab kevad,
ümberringi on lõputu vaikus,
siis ei ole tõesti enam midagi teha.
Praegu saame veel aidata endeid,
oma headuse koondada ühte.
Unustada kõik halvad ended,
elada koos, kui rõõmus pere.
Siis algabki kevad. Tere!
11.03.2020
Kus on küll see koht, kus nad valmis valati.